ELi patareimäärus ja DPP nõuded

Sissejuhatus ELi patareimäärusesse

ELi patareimäärus (määrus 2023/1542) on üks ambitsioonikamaid kestlikkuse õigusakte, mille Euroopa Liit on kunagi vastu võtnud. 17. augustil 2023 jõustunud määrus asendab varasema patareidirektiivi ning kehtestab põhjalikud nõuded kogu patarei olelusringile, alates tooraine hankimisest, tootmisest ja kasutamisest kuni kogumise, ringlussevõtu ja teise elu rakendusteni.

Selle artikli seisukohast on ehk kõige olulisem, et patareimäärus on esimene ELi õigusakt, mis muudab digitaalse tootepassi kohustuslikuks konkreetse tooterühma jaoks. Akupassi nõuded, mis kehtivad elektrisõidukite akudele, kergsõidukite akudele ja üle 2 kWh mahtuvusega tööstusakudele, on teerajav katse laiemale DPP raamistikule, mida ESPRi alusel laiendatakse paljudele teistele tooterühmadele.

ELi patareimäärus lühidalt

Patareide ja akude tootjatele, importijatele ja levitajatele ei ole patareimääruse DPP nõuete mõistmine valikuline. Vastavustähtajad lähenevad kiiresti ning andmete kogumise ja haldamise keerukus tähendab, et ettevalmistusega tuleb alustada aegsasti. See artikkel annab põhjaliku ülevaate määruse nõuetest ja sellest, kuidas ettevõtted saavad valmistuda.

Kohaldamisala ja akukategooriad

Patareimäärust kohaldatakse kõigile ELi turule lastud patareidele ja akudele, olenemata nende keemiast, kujust, mahust, kaalust või konstruktsioonist. DPP nõuded ei kehti aga kõigile akutüüpidele ühtmoodi. Määrus eristab mitut akukategooriat, millest igaühele kehtivad erinevad vastavuskohustused.

Akukategooriad ja nende seos DPPga:

• Kaasaskantavad patareid: tarbeseadmetes kasutatavad üldotstarbelised patareid, millele akupassi nõuded ei kehti, kuid kehtivad märgistus- ja teavitamiskohustused
• Kergsõidukite (LMT) akud: elektritõukerataste, elektrijalgrataste ja sarnaste sõidukite akud, millele kehtivad akupassi nõuded alates 2027. aasta veebruarist
• Käivitus-, valgustus- ja süüteakud (SLI): sõidukite käivitusakud, millele kehtivad teatud teabenõuded, kuid mitte täielikud passikohustused
• Tööstusakud: tööstuslikes rakendustes kasutatavad akud; üle 2 kWh mahtuvusega akudele kehtivad akupassi nõuded alates 2027. aasta veebruarist
• Elektrisõidukite akud: elektrisõidukite veojõuks mõeldud akud, millele kehtivad kõige ulatuslikumad passinõuded alates 2027. aasta veebruarist

Põhjalikumat ülevaadet sellest, kuidas akupassid sobituvad laiemasse ESPRi raamistikku, leiate meie artiklist akupassi nõuded ESPRi alusel, mis käsitleb üksikasjalikult tehnilisi kirjeldusi ja andmestandardeid.

Akupassi andmenõuded

Akupass peab sisaldama põhjalikku andmekogumit aku identiteedi, koostise, toimivuse ja kestlikkusnäitajate kohta. Määrus ja selle rakendusaktid täpsustavad üksikasjalikud andmeväljad, mis tuleb iga akupassi puhul täita, luues rikkaliku digitaalse kirje, mis saadab akut kogu selle olelusringi vältel.

Akupassi peamised andmekategooriad hõlmavad üldteavet, näiteks tootja identiteeti, akumudelit, tootmise kuupäeva ja kohta, kaalu ning kordumatut identifikaatorit. Süsinikujalajälje andmed peavad hõlmama aku kogu süsinikujalajälge, mis on arvutatud määruses sätestatud metoodika kohaselt ja väljendatud kilogrammides CO2 ekvivalendina aku mahtuvuse kWh kohta, koos süsinikujalajälje toimivusklassiga.

Tarneahela hoolsuskohustuse teave peab dokumenteerima tootja hoolsuspõhimõtted tooraine, eelkõige koobalti, liitiumi, nikli ja looduslikku grafiidi hankimisel. Toimivus- ja vastupidavusandmed peavad sisaldama nimimahtuvust, eeldatavat eluiga tsüklites ja aastates, energia edasi-tagasi kasutegurit ning tervislikku seisundit kirjeldavaid parameetreid. Lõpuks peavad koostise ja materjalide andmed kirjeldama aku keemiat, kriitilise tähtsusega tooraine sisaldust ning koobalti, plii, liitiumi ja nikli ringlussevõetud sisalduse protsente.

See ulatuslik andmenõue tähendab, et akutootjad peavad looma töökindlad andmete kogumise ja haldamise protsessid kogu oma tarneahelas. Probleem on eriti terav kriitilise tähtsusega tooraine andmete puhul, kus tarneahelad ulatuvad sageli üle mitme taseme ja mitme mandri.

Vastavuse ajakava ja järkjärguline rakendamine

Patareimääruse DPP nõudeid rakendatakse etapiviisiliselt ning eri kohustused jõustuvad eri aegadel. Järkjärguline lähenemine annab tööstusele aega vajaliku tehnilise taristu väljaarendamiseks, tagades samal ajal, et suurima mõjuga nõuded võetakse kasutusele võimalikult kiiresti.

Peamised vastavuse verstapostid on järgmised:

• 18. veebruar 2025 (sihtkuupäev): elektrisõidukite akude süsinikujalajälje deklaratsioonid; 18. veebruar 2026 üle 2 kWh laetavate tööstusakude puhul. Mõlemad algavad 12 kuud pärast arvutamist käsitlevat delegeeritud õigusakti, mida pole veel vastu võetud (september 2026)
• 18. august 2027: hakatakse kohaldama tarneahela hoolsuskohustusi (VII peatükk, edasi lükatud 18. augustilt 2025 määrusega (EL) 2025/1561)
• 18. august 2026 (kõige varem): elektrisõidukite akude süsinikujalajälje toimivusklassid või 18 kuud pärast delegeeritud õigusakti, kui see on hiljem
• Veebruar 2027: akupassid muutuvad kohustuslikuks elektrisõidukite akudele, LMT-akudele ja üle 2 kWh tööstusakudele
• 18. veebruar 2028 (kõige varem): elektrisõidukite akude süsinikujalajälje maksimaalsed piirmäärad või 18 kuud pärast delegeeritud õigusakti, kui see on hiljem
• 18. august 2028 (kõige varem): ringlussevõetud sisalduse dokumenteerimine koobaltit, pliid, liitiumi või niklit sisaldavate akude puhul või 24 kuud pärast delegeeritud õigusakti, kui see on hiljem
• August 2031: täpsustatud materjalide ringlussevõetud sisalduse miinimumeesmärgid tuleb saavutada

Akupasside 2027. aasta veebruari tähtaeg on eriti oluline, sest see on esimene kohustuslik DPP nõue üheski ELi õigusaktis. Akupasside rakendamisel saadud kogemused suunavad DPP nõuete väljatöötamist ja kasutuselevõttu ESPRi alusel teistes tooterühmades, mistõttu on akusektor laiema digitaalse tootepassi ökosüsteemi suunanäitaja.

Akupasside tehniline rakendamine

Akupasside tehniline rakendamine hõlmab mitut omavahel seotud komponenti, mis peavad koos toimima, et tagada sujuv ja koostalitlusvõimeline süsteem. Määrus nõuab, et iga akupass oleks kättesaadav akule kinnitatud QR-koodi kodeeritud kordumatu identifikaatori kaudu, mis on seotud Euroopa Komisjoni hallatava keskse registriga.

Akupassid peavad olema koostalitlusvõimelised, st kasutama standardiseeritud andmevorminguid ja protokolle, mis võimaldavad eri süsteemidel andmeid lugeda ja töödelda. Euroopa Komisjon teeb koostööd standardiorganisatsioonide ja tööstuse sidusrühmadega, et töötada välja tehnilised standardid, mis reguleerivad akupassi andmevahetust. Need standardid määravad andmemudeli, sõnavara ja sideprotokollid, mida kõik akupassi haldajad peavad kasutama.

Akupassisüsteeme rakendavate ettevõtete jaoks on peamised tehnilised kaalutlused järgmised: valida DPP platvormi pakkuja, kes toetab patareimääruse konkreetseid andmenõudeid ja tehnilisi standardeid; luua andmekogumisprotsessid, mis suudavad koguda vajalikku teavet tarneahela mitmest punktist; rakendada kvaliteeditagamise menetlusi akupassi andmete täpsuse ja täielikkuse kontrollimiseks; ning tagada, et süsteem suudab käsitleda uuendusi kogu aku olelusringi vältel.

Digitaalsete tootepasside toimimise, sealhulgas tehnilise arhitektuuri ja andmestandardite põhitõdede mõistmiseks tutvuge meie täieliku juhendiga digitaalsete tootepasside kohta.

Mõju tarneahelale

Patareimääruse DPP nõuetel on sügav mõju akude tarneahelatele. Akupasside jaoks vajalike andmete ulatus ja sügavus tähendab, et tootjad ei saa nõudeid üksinda täita; nad peavad kaasama andmete kogumisse kogu oma tarneahela, alates tooraine kaevandajatest kuni elementide ja akupakettide tootjateni.

Kriitilise tähtsusega tooraine hoolsuskohustuse nõuded on eriti ranged. Akutootjad peavad rakendama rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olevaid tarneahela hoolsuspõhimõtteid, näiteks OECD hoolsuskohustuse suuniseid konfliktipiirkondadest ja kõrge riskiga piirkondadest pärinevate mineraalide vastutustundlike tarneahelate kohta. Nad peavad kontrollima oma akudes kasutatava koobalti, liitiumi, nikli ja loodusliku grafiidi päritolu ning esitama selle teabe akupassi kaudu.

Ringlussevõetud sisalduse nõuded lisavad tarneahelale veel ühe keerukuse kihi. Tootjad peavad jälgima teatud materjalide ringlussevõetud sisaldust oma akudes ja esitama selle passi kaudu, kusjuures kohustuslikud miinimumpiirmäärad kehtivad alates 2031. aastast. See eeldab jälgitavussüsteeme, mis suudavad kinnitada materjalide ringlussevõetud päritolu kogu tarneahelas; see väljakutse suunab investeeringuid digitaalsetesse jälgitavuslahendustesse, näiteks plokiahelal põhinevatesse materjalide jälgimise platvormidesse.

Need tarneahela nõuded loovad akutööstuses uue dünaamika. Tarnijad, kes suudavad pakkuda oma materjalide kohta põhjalikke ja kontrollitud andmeid, saavad konkurentsieelise, samas kui need, kes seda ei suuda, võivad jääda ELi turgu teenindavatest tarneahelatest välja.

Teise elu rakendused ja olelusringi lõpu haldamine

Patareimääruse üks uuenduslikumaid jooni on sätted teise elu rakenduste ja olelusringi lõpu haldamise kohta, mis on mõlemad tihedalt seotud akupassiga. Kui elektrisõidukite akud jõuavad sõidukis kasutamise lõppu, säilib neil sageli märkimisväärne energiasalvestusvõime, mida saab kasutada vähem nõudlikes rakendustes, näiteks statsionaarses energiasalvestuses. Akupass on nende rakenduste võimaldamisel keskse tähtsusega, sest annab andmed, mida on vaja aku jääkmahtuvuse ja ümberkasutamiseks sobivuse hindamiseks.

Kui aku võetakse teise elu rakenduses uuesti kasutusele, tuleb akupassi uuendada, et kajastada staatuse muutust, sealhulgas aku toimivusnäitajate muutusi ja selle eest vastutava uue ettevõtja identiteeti. See nõue tagab, et pass jääb elavaks dokumendiks, mis jälgib akut kogu selle olelusringi vältel, esmakasutusest ja teisest elust kuni lõpliku ringlussevõtuni.

Aku kasuliku eluea lõpus annab pass ringlussevõtjatele teabe, mida nad vajavad aku ohutuks ja tõhusaks töötlemiseks. Andmed aku keemia, koostise ja võimalike ohtlike ainete kohta võimaldavad ringlussevõtjatel valida sobivad töötlemistehnoloogiad ja maksimeerida materjalide taaskasutamise määra. See on otseselt kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega, millel põhinevad nii patareimäärus kui ka ESPR.

Valmistumine akupassi nõuete täitmiseks

Kohustuslike akupasside 2027. aasta veebruari tähtaja lähenedes peavad akude väärtusahela ettevõtted oma ettevalmistusi kiirendama. Kõige olulisemad sammud on põhjalik andmelünkade analüüs, et tuvastada, kus praegused andmekogumisprotsessid passi nõuetele ei vasta; tarneahela partnerite varajane kaasamine andmejagamislepingute ja tehniliste liideste loomiseks; määruse tehnilistele kirjeldustele vastava akupassi platvormi valimine ja rakendamine; ning katseprojektide läbiviimine andmete kogumise, valideerimise ja passide loomise testimiseks enne kohustuslikku tähtaega.

Kõige paremas positsioonis on organisatsioonid, kes käsitlevad akupassi nõuete täitmist strateegilise võimaluse, mitte regulatiivse koormana. Hästi rakendatud akupassisüsteem mitte ainult ei täida regulatiivseid nõudeid, vaid annab ka väärtuslikke andmeid tootearenduseks, kvaliteedijuhtimiseks ja kliendisuhteks. Tööstuses, kus kestlikkusnäitajad on nii tarbijatele kui ka autopargi haldajatele üha olulisemad, on akupass muutumas peamiseks konkurentsieeliseks.

10-sammuline tegevuskava ELi patareimääruse nõuete täitmiseks

1. Kaardistage oma akuportfell määruse kategooriate järgi. Kaasaskantavad, LMT-, tööstus-, elektrisõiduki- ja SLI-akud. Igal kategoorial on erinevad kohustused ja tähtajad.
2. Dokumenteerige tarneahela hoolsuskohustus. Nõutav alates 18. augustist 2027 koobalti, liitiumi, loodusliku grafiidi ja nikli puhul. Hõlmake kõiki nelja riski: inimõigused, lapstööjõud, keskkond, ausus.
3. Looge süsinikujalajälje arvutamise taristu. Elektrisõidukite akude sihtkuupäev 18. veebruar 2025 on edasi lükatud 12 kuu võrra pärast arvutamist käsitleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmist; järgige komisjoni metoodikat ja valige tõendaja.
4. Kaasake elemenditarnijad ringlussevõetud sisalduse teemasse. Eesmärgid hakkavad kehtima 2031. aastast. Looge juba praegu tarneahela jälgitavuse dokumentatsioon, et hiljem oma väiteid tõendada.
5. Valmistuge akupassiks alates 18. veebruarist 2027. See on suur investeering andmetaristusse. Seda ei saa ehitada mõne kuuga.
6. Kavandage tervisliku seisundi aruandlus. Akupassid sisaldavad dünaamilisi andmeid. Kavandage andmevoog akuhaldussüsteemidest passi.
7. Uuendage märgistust ja vastavusdeklaratsioone. CE-märgistamise protsess, tehnilised dokumendid ja toote märgised muutuvad uue määruse alusel.
8. Tehke koostööd sõidukitootjatega. Kui tarnite akusid autotööstuse originaalseadmete tootjatele, loevad nad teie passi oma süsteemidesse ja digitaalsesse sõiduki ringluspassi, mida romusõidukite määrus (EL) 2026/1738 nõuab igale uuele sõidukile alates 1. septembrist 2032. Ühtlustage andmevormingud ja API-d.
9. Jälgige liikmesriikide jõustamisprioriteete. Turujärelevalve on delegeeritud liikmesriikidele. Igaüks võib seada erinevad kontrolliprioriteedid.
10. Uuendage müügijärgse teeninduse ja olelusringi lõpu lepinguid. Tootjad vastutavad jätkuvalt olelusringi lõpu eest. Uuendage lepinguid kogumisvõrgustike ja ringlussevõtjatega.

Korduma kippuvad küsimused

Millal jõustus ELi patareimäärus?

ELi patareimäärus 2023/1542 jõustus 17. augustil 2023. Erinevad kohustused hakkavad kehtima järk-järgult aastatel 2024 kuni 2036.

Milliseid akusid määrus hõlmab?

Kõiki ELi turule lastud patareisid ja akusid: kaasaskantavaid, kergsõidukite (LMT), tööstus-, elektrisõidukite ning käivitus-, valgustus- ja süüteakusid (SLI).

Millal muutub akupass kohustuslikuks?

Akupassid muutuvad kohustuslikuks 18. veebruaril 2027 elektrisõidukite akudele, LMT-akudele ja üle 2 kWh tööstusakudele.

Millal hakatakse kohaldama hoolsuskohustuse eeskirju?

Alates 18. augustist 2027 (määrus (EL) 2025/1561 lükkas kuupäeva edasi 18. augustilt 2025) peavad ettevõtjad, kes lasevad akusid turule ja kelle netokäive on €40 miljonit või rohkem, täitma tarneahela hoolsuskohustust koobalti, loodusliku grafiidi, liitiumi ja nikli osas.

Mis asendas varasema patareidirektiivi?

ELi patareimäärus 2023/1542 asendas direktiivi 2006/66/EÜ. Erinevalt varasemast direktiivist on määrus kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatav ilma riikliku ülevõtmiseta.

Millised on süsinikujalajälje nõuded?

Määrus seadis elektrisõidukite akude süsinikujalajälje deklaratsioonide sihtkuupäevaks 18. veebruari 2025, kuid kohustus algab 12 kuud pärast seda, kui komisjon võtab vastu arvutusmeetodit käsitleva delegeeritud õigusakti; 2026. aasta septembri seisuga ei ole seda vastu võetud, mistõttu kuupäev lükkub edasi.

Kas ringlussevõetud sisalduse eeskirjad juba kehtivad?

Ringlussevõetud sisalduse aruandlus muutub kohustuslikuks järk-järgult. Alates 2031. aastast peavad akud vastama koobalti, liitiumi, plii ja nikli miinimumpiirmääradele. Andmete kogumisega tuleks alustada aegsasti.

Kes määrust jõustab?

Liikmesriikide turujärelevalveasutused jõustavad määrust oma territooriumil. ELi tasandil koordineerivad tegevust komisjon ja vajaduse korral Euroopa Kemikaaliamet.