ESPR-i delegeeritud õigusaktid: ajakava ülevaade

Sissejuhatus: delegeeritud õigusaktide roll ESPR-i raamistikus

Säästvate toodete ökodisaini määrus (määrus (EL) 2024/1781) on raammäärus: selle põhitekst kehtestab õigusliku ülesehituse ja üldpõhimõtted, samas kui üksikasjalikud tootepõhised nõuded määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Iga ettevõtte jaoks, kes valmistub ESPR-i nõuete täitmiseks, on oluline mõista, kuidas delegeeritud õigusaktid toimivad ja millal neid eri tooterühmade puhul oodata on.

Delegeeritud õigusaktid on mehhanism, mille kaudu ESPR-i laiad eesmärgid muutuvad konkreetseteks ja täitmisele pööratavateks kohustusteks. Iga delegeeritud õigusakt käsitleb kindlat tooterühma või horisontaalset küsimust ning sätestab kohaldatavad täpsed ökodisaininõuded, toimivusstandardid, teabekohustused ja digitaalse tootepassi spetsifikatsioonid. Ilma delegeeritud õigusaktita ei tulene ESPR-i raamsätetest konkreetsetele toodetele otseseid vastavuskohustusi. See artikkel annab põhjaliku ülevaate delegeeritud õigusaktide menetlusest ja ajakavast.

Kuidas delegeeritud õigusaktid ESPR-i alusel toimivad

ELi õiguses võimaldavad delegeeritud õigusaktid Euroopa Komisjonil täiendada või muuta määruse vähem olulisi osi, ilma et oleks vaja läbida täielikku seadusandlikku menetlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu osalusel. ESPR-i puhul tähendab see, et komisjon saab suhteliselt kiiresti vastu võtta üksikasjalikke tootepõhiseid norme, kohanedes tehnoloogia arengu ja turumuutustega.

Delegeeritud õigusakti vastuvõtmine ESPR-i alusel läbib tavaliselt mitu etappi:

• Ettevalmistav uuring: komisjon tellib tehnilise uuringu, et hinnata tooterühma keskkonnamõju, turu omadusi ja parendamisvõimalusi
• Sidusrühmadega konsulteerimine: tööstusega, kodanikuühiskonnaga, liikmesriikidega ja teiste sidusrühmadega konsulteeritakse ametlike ja mitteametlike kanalite kaudu
• Mõjuhinnang: komisjon hindab kavandatud nõuete majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõju
• Delegeeritud õigusakti eelnõu: komisjon koostab uuringu, konsultatsiooni ja mõjuhinnangu põhjal õigusteksti eelnõu
• Kontrolliperiood: Euroopa Parlamendil ja nõukogul on teatud aeg (tavaliselt kaks kuud, mida saab pikendada kahe kuu võrra), et esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid
• Avaldamine ja jõustumine: kui vastuväiteid ei esitata, avaldatakse delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub, tavaliselt üleminekuperioodiga enne nõuete kohustuslikuks muutumist

Algatamisest kohaldamiseni kulub selleks tavaliselt kaks kuni neli aastat, olenevalt tooterühma keerukusest ja sidusrühmade arutelu ulatusest.

Prioriteetsed tooterühmad

ESPR määrab keskkonnamõju, turumahu ja parendamisvõimaluste alusel kindlaks mitu tooterühma, mille puhul tuleb meetmeid võtta esmajärjekorras. Komisjon on esitanud tööplaani, milles on nimetatud esimene tooterühmade laine, mida hakatakse reguleerima delegeeritud õigusaktidega.

16. aprillil 2025 vastu võetud tööplaan näeb ette tekstiilid (rõivad), mis on üks ressursimahukamaid tarbesektoreid, aastaks 2027; raua ja terase, olulise ja märkimisväärse keskkonnamõjuga tööstusmaterjali, aastaks 2026; alumiiniumi, mille tootmine on väga energiamahukas, aastaks 2027; rehvid, mille puhul on peamised probleemid kulumisosakesed ja olelusringi lõpu käitlemine, aastaks 2027; mööbli, mille puhul on väljakutseks vastupidavus ja ringlussevõetavus, aastaks 2028; ning madratsid aastaks 2029. Kaks horisontaalset meedet, parandatavus koos parandatavuse hindega (2027) ning elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõetud materjali sisaldus ja ringlussevõetavus (2029), hõlmavad elektroonikat. Jalatseid, värve ja katteid ning määrdeaineid hinnati, kuid need jäeti välja, ning pesuvahendid saavad passi oma määruse (EL) 2026/405 alusel alates 23. septembrist 2029.

Selline prioriseerimine ei tähenda, et teised tooterühmad oleksid vabastatud. ESPR annab komisjonile õiguse võtta delegeeritud õigusakte vastu praktiliselt iga ELi turule lastud füüsilise toote kohta ning aja jooksul lisatakse tööprogrammi uusi tooterühmi. Üksikasjaliku sektoripõhise analüüsi leiate meie ESPR-i ajakava ja tähtaegade juhendist.

Horisontaalsed delegeeritud õigusaktid

Lisaks tootepõhistele delegeeritud õigusaktidele näeb ESPR ette horisontaalsed delegeeritud õigusaktid, mis kehtivad mitme tooterühma kohta. Need on eriti olulised, sest kehtestavad ühised raamistikud ja standardid, millel kogu reguleerimissüsteem põhineb.

Peamised horisontaalsed küsimused, mida eeldatavasti käsitletakse delegeeritud õigusaktidega, on digitaalse tootepassi raamistik (andmestandardid, koostalitlusvõime ja tehnilised spetsifikatsioonid, mis kehtivad passidele kõigis tooterühmades), probleemsete ainete aruandlus (ühised metoodikad ja piirmäärad ainete jälgimiseks ja nendest aru andmiseks), keskkonnajalajälje metoodika (toote keskkonnajalajälje arvutuste tegemise ja esitamise ühtlustamine) ning müümata toodete hävitamine (ESPR-i sätete rakendamine müümata tarbekaupade hävitamise vältimiseks).

Horisontaalsed delegeeritud õigusaktid võetakse eeldatavasti vastu esimeste seas, kuna need loovad aluse tootepõhistele nõuetele. Meie artikkel ringmajandusest ja digitaalsetest tootepassidest selgitab, kuidas need horisontaalsed raamistikud toetavad laiemaid poliitikaeesmärke.

Peamiste delegeeritud õigusaktide eeldatav ajakava

Kuigi täpne ajakava võib komisjoni tööprogrammi ja poliitiliste prioriteetide tõttu muutuda, on allpool esitatud peamiste delegeeritud õigusaktide praegu eeldatav ajakava. 2025. aastal võttis komisjon vastu ESPR-i tööplaani (16. aprill 2025) ja 2026. aastal järgnesid horisontaalsed digitaalse tootepassi aktid: delegeeritud määrus (EL) 2026/296 müümata toodete hävitamise keelust tehtavate erandite kohta (9. veebruar 2026), rakendusotsus (EL) 2026/1736 passi ühtlustatud standardite kohta (14. juuli 2026) ja rakendusmäärus (EL) 2026/1778 passiregistri kohta (16. juuli 2026), kusjuures register ise avati 20. juulil 2026. Raud ja teras on esimene tooterühm, mille jaoks on delegeeritud õigusakt kavandatud (soovituslik vastuvõtmine 2026), ning tekstiilide ettevalmistustöö jätkub eesmärgiga võtta akt vastu 2027. aastal.

Aastatel 2027 ja 2028 on oodata täiendavaid tootepõhiseid delegeeritud õigusakte rehvide ja alumiiniumi (2027) ning mööbli (2028) kohta; värvid ja määrdeained jäeti 2025.-2030. aasta tööplaanist välja ning pesuvahendid saavad passi oma määruse (EL) 2026/405 alusel alates 23. septembrist 2029, kusjuures esimesed kohustuslikud digitaalse tootepassi nõuded jõustuvad tõenäoliselt prioriteetsete tooterühmade puhul. Aastateks 2029 ja 2030 peaks olema hõlmatud laiem valik tooterühmi, reguleerimisraamistik küpseb ja täitmise tagamine muutub kogu ELis täielikult toimivaks.

Oluline on märkida, et see ajakava on soovituslik. Komisjonil on õigus konkreetsete delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist kiirendada või edasi lükata, lähtudes ettevalmistavate uuringute tulemustest, sidusrühmade arvamustest ja poliitilistest kaalutlustest. Ettevõtted peaksid arengut tähelepanelikult jälgima Euroopa Komisjoni ESPR-i lehel.

Üleminekuperioodid ja järkjärguline rakendamine

Iga delegeeritud õigusakt sisaldab üleminekuperioode, mis annavad ettevõtetele aega uute nõuetega kohanemiseks. Need perioodid sõltuvad nõuete keerukusest ja mõjust, kuid on tavaliselt avaldamise kuupäevast arvates kaheksateist kuud kuni kolm aastat.

Üleminekuperioodil eeldatakse, et ettevõtted valmistuvad aktiivselt nõuete täitmiseks, kuigi neile ei kohaldata veel täitmise tagamise meetmeid. See tähendab investeerimist vajalikesse süsteemidesse, andmete kogumisse ja tarneahela kohandamisse, et nõuded oleksid kohaldamise kuupäevaks täidetud.

Üleminekuperioodi olulised aspektid on järgmised:

• Digitaalsete tootepasside haldussüsteemide loomine või hankimine enne vastavustähtaega
• Toodete olelusringi hindamine ja keskkonnajalajälje andmete kogumine
• Koostöö tarnijatega, et saada vastavuseks vajalikud kestlikkusandmed
• Töötajate koolitamine uute vastavuskohustuste ja protsesside teemal
• Katseprojektid probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks enne nõuete kohustuslikuks muutumist
• Koostöö teavitatud asutustega, kui on nõutav kolmanda isiku tehtav vastavushindamine

Kuidas ettevõtted peaksid delegeeritud õigusaktide arengut jälgima

Delegeeritud õigusaktide arenguga kursis olemine on tõhusa vastavuse kavandamise eeltingimus. Ettevõtted peaksid looma süstemaatilised seireprotsessid, mis jälgivad nende tootevaliku seisukohast olulisi õigusloome arenguid.

Tõhusad seirestrateegiad hõlmavad Euroopa Komisjoni ESPR-i teadete tellimist, osalemist ESPR-i rakendamisele keskenduvates tööstusharuliitude töörühmades, koostööd ühtlustatud standardite väljatöötamisega tegelevate riiklike standardiorganisatsioonidega, ELi portaali „Avaldage arvamust“ jälgimist delegeeritud õigusaktide eelnõusid käsitlevate konsultatsioonide osas ning suhete loomist ELi tootepoliitikale spetsialiseerunud õigusnõustajatega.

Ennetav osalemine delegeeritud õigusaktide menetluses, sealhulgas sidusrühmade konsultatsioonides, annab ettevõtetele ka võimaluse mõjutada nõuete väljatöötamist nii, et need oleksid ühtaegu ambitsioonikad ja praktikas saavutatavad. Struktureeritud lähenemise seirele ja ettevalmistusele leiate meie ESPR-i vastavuse kontrollnimekirjast.

Valmistumine ebakindluseks

Üks ettevõtete probleeme on see, et paljude tooterühmade puhul ei ole delegeeritud õigusaktide täpsed nõuded veel teada. See ebakindlus võib ahvatleda ettevalmistusi edasi lükkama. ESPR-i üldsuund on siiski selge: tooted peavad olema vastupidavamad, paremini parandatavad, ringlussevõetavad ja läbipaistvamad. Ettevõtted, kes hakkavad nende eesmärkide nimel tööle juba praegu, isegi enne konkreetsete nõuete lõplikku kindlaksmääramist, on palju tugevamas seisus kui need, kes ootavad.

Praktilised sammud, mida ettevõtted saavad astuda olenemata delegeeritud õigusaktide täpsetest nõuetest, on peamiste toodete olelusringiandmete kogumise alustamine, tarneahelate kaardistamine ja tarnijatega kestlikkusandmete jagamise suhete loomine, investeerimine digitaalse tootepassi platvormidesse, mida saab tulevaste nõuetega kohandada, ning sisemise asjatundlikkuse arendamine ökodisaini, olelusringi hindamise ja ringmajanduse põhimõtete vallas.

ESPR-i delegeeritud õigusaktid kujundavad ELi tooteregulatsiooni tulevikku aastakümneteks. Ettevõtted, kes seda protsessi mõistavad ja süstemaatiliselt valmistuvad, ei saavuta mitte ainult nõuetele vastavust, vaid saavad kasutada ka konkurentsieeliseid, mida pakub tõeline juhtroll kestlikkuses. Meie digitaalsete tootepasside juhend on hea lähtepunkt uue raamistiku ühe olulisema osa mõistmiseks.